Áŧestus- garra ballandovddut

Áŧestus lea dábálaš. Áŧestus lea rupmaša vuohki reageret das mii du baldá. Ieš don it máhte stivret movt du rumaš reageret. Muhtimin máhttá jurdda bidjat johtui áŧestusa. Máhtát maiddái áŧestuvvat muhtin diliin, dakkár mii varrá muittuha du juoidá mas ovdal leat ballan.

Juohke olmmoš vásiha áŧestusa iežás láhkái. Dá moadde ovdamearkka movt dovdo:

• Váibmu čoalká garraseabbo ja jođáneabbo go dábálaččat.
• Dutnje máhttá šaddat váttis vuoigŋat ja oaivi jorggista.
• Dus dovdo leat čuolbma čoavjjis dahje deaddu rattis.
• Máhttá dovdot rumaš siste galbmot dahje liegganit.
• Dus goiká njálbmi, šaddá gužžaheahti dahje dus lea heajos čoavji.
• Dovddat suorpmaid čuoggut dahje gieđain ja julggiin dovdduid jávkat.
• Doarggistat, dihraidat dahje deahkit dovdojit leat geahnoheamit.

Muhtimin álgá áŧestus veahážiid mielde ja maŋŋil stuorru. Muhtimin áŧestuvat fáhkkestaga, mu gohččun panihkaatakka. Máhttá leat unohas ja balddehahtti go leat áŧestuvvan, muhto dat ii leat várálaš. Dávjá áŧestus jávká moatti minuhtas.

Muhton olbmuin boahtá áŧestus ruovttuluotta, dahje bistá guhkit áiggi. Jus guhkes áiggi ealát áŧestusain de máhttá šaddat nu ahte garvvát dakkáriid maid jáhkát du áŧestuhttit. Dat eastá du eallit dakkár eallima man duođas háliidivččet, ja dat máhttá dagahit áŧestusa šaddat ain garraseabbo.

Jus soamis dain heive dutnje de galggat váldit oktavuođa dikšunguovddážiin dahje rabas dikšunvuostáváldimiin:

• Don garvvát báikkiid dahje diliid danne go don balat áŧestuvvat.
• Dus leamaš panihkaatakkat mat ain bohtet goitge ovtta mánu áiggi.
• Don balat oalle sakka ja dovddat leat bággu bagat makkár nu barggu.
• Don unnidat áŧestusa alkoholain, narkotihkain ja iežat lápmašuhttima bokte.

Dáppe gávnnat divššu (Hitta vård). Ollu vuostáváldimiiguin oaččut oktavuođa go čálihat iežat (Logga in) sisa.

Jus háliidat veahki dieđuin gos ohcat veahki čuojat telefuvdnanummii 1177. Sii geat vástidit lea buohccedivššárat. Don máhtát ruoŧastit dahje ságastit eŋgelasgiela.

Jus lea hoahppu

Jus veaját oalle heittot dahje jurddašat ahte it šat nagot eallit galggat ohcat veahki heahtevuostáváldimis.

Dovddat go geange gii veadjá oalle heittot dahje ii hálit šat eallit? Veahket dan olbmo váldit oktavuođa divššuin. Jus jáhkát lea heakkavára máhtát čuojahit 112.

Gávdnojit dagut maid ieš máhtát bargat dalle go áŧestuvat. Máhtat geahččalit čoahkáidit juoga eará dahkui, ovdamearkka dihte vázzit, lohkat girjii dahje ságastit soapmásiin. Máhtát maiddái hárjehallat muossánit dahje dahkat juoga eará mii ráfáiduhttá du.

Gávdnojit maiddái barggut maid máhtát bargat vai veaját buorebut guhkit áigái. Geahččal borrat buriid borramušaid, vuoiŋŋastit ja oađđit doarvái ollu ja ahte lihkat.

Leat go don áŧestuvvan ovdal ja fuobmán juoigá mii ábuhii? Geahččal dasto bargat dan seammá barggu. Deháleamos lea ahte geahččalat eallit dan eallima man don háliidat, seammás go don hárjehalat birget áŧestusain.

Gávdnojit iešguđet lágas divššut mat máhttet ábuhit áŧestussii. Earret eará máhtát oažžut veahki ja rávvagiid oađđimii, buori borramii, lihkkamii ja unnit alkohola juhkamii. Maiddái unna rievdadusat máhttet váikkuhit sakka. Don máhtát maiddái beassat hupmat dikšobargiin mii addá dutnje doarjaga. Dat gohčoduvvo psykosaterapiijan. Jus dus lea leamaš áŧestus guhkes áiggi de gávdnojit dálkasat mat ábuhit.

Guldal olbmo gii veadjá heittot. Muital ahte áŧestus ii leat váralaš. Movttiidahte olbmo oahppat eambbo áŧestusa birra ja maid máhttá bargat vai veadjit buorebut. Don máhtát maiddái geahččalit oažžut su guhte veadjá heittot ohcat divššu.

Ale beahttašuva ja ale šatta šlundi jus olmmoš ii oro guldalan du. Deháleamos lea ahte son diehtá ahte dus lea fuola sus.

Soaittát don nai dárbbašit veahki jus galggat nahkat doarjut dan olbmo mii veadjá heittot. Soaittát dárbbašit hupmat soames eará olbmuin du dili birra.