Hässo - håjen årrot guhkes ájgev

Hässo la dábálasj. Jus dujna l hässo de dån illa fámodibme vaj nievrre, dujna l ber vájves ájgev. Jus la häson de dárbaha viehkev vaj buorrána.

Ålmmå, nissuna, máná ja nuora aj, máhtti häsov oadtjot. Ájnas la duodaj válldet häsov. Jus la årrum häson mälggádav de máhttá válldet ájgev åvddål gå vat buoragit väjá.

Dujna l hässo jus la årrum håjen, vájbas ja häbodis guhkebuv gå guokta vahko. Dån illa vargga goassak ávon ja i mejdik sidá dahkat. Gå dujna l hässo de máhtá návti dåbddåt:

• I mige la suohtas ja ij i mige dagá duv á.
• Gájkka l doajvodis.
• Dujna l nievres vaj árvodis ájádusá duv ietjat birra.
• Dån ájádalá dat la duv vihke gå sjaddá.
• Dån i mejdik nagá.
• Dån la moaren jali moasjen.
• Dujna l bávtjas rubmahin.
• Duv mielas luluj buorebut jus dån ittji gá.

Jus dåbddå dån sidá ietjadav sårmmit de i galga aktu årrot. Dån hähttu viehkev åhtsåt dálága.

Válde aktavuodav sujttoguovdátjijn vaj psykiatralasjrabássujtujn jus dån jáhká dujna vaj ietjá ulmutjijn la hässo. Dánna máhtá gávnnat viehkev (Hitta vård). Máhtá aj aktavuodav válldet moadda sujttoguovdátjij jus dån loggi sisi (Logga in).

Skuolka nummár 1177 jus sidá viehkev gåk sujtov gávna. Sij gudi vásstedi li skihpasujttára. Máhtá dárustit jali ieŋŋgisgielav ságastit.

Åhtså sujtov dálága gáhtjosviehkemduosstodagán jus dån i dasti ábbmi viessot. Dåbdå gus dån soames ulmutjav gänna li ájádusá vaj ulmme ietjasav sårmmit?

Viehkeda dav ulmutjav guládallat sujttojn. Dån máhtá skuolkkat 112 jus dån jáhká hekkanieda.

Gå dån åhtså sujtov hässo diehti de oattjo iejvvit sujttovirggealmatjijt degu dåktårav, skihpasujtárav vaj psykologav. Siján li gatjálvisá gåk dån vieso. Máhtti aj varraåhtsålvisájt válldet.

Aktan sujttovirggealmatjij máhtá ságastit makkir dálkudibme dárbaha. Ájnas la dån siegen la mierredit.

Máhtá viehkev oadtjot hárjjánimev ietjájdahttet vaj buorebut vieso. Máhtá oadtjot ságastit soabmásijn gut dårjav ja viehkev dunji vaddá. Psykoterapiddja gåhtjoduvvá. Gávnnuji aj dálkkasa ma máhtti  duv viehkedit.

Muhtem bále gå la vájválasj hässo de máhtá buorebut sjaddat rávvedálkudimijn.

Moadda vahko dálkudime maŋŋela de ienemusá dåbddi buorebut valla máhttá vásset mánojt åvddål gå ållu väddjá, muhttijn jágev.

Gávnnunji vuoge ma máhtti duv viehkedit buorebut vieddjet. Oadet buoragit, labudit, bårråt buoragit ja dájvvalakkoj labudit la ájnas jus dån sidá buoragit viessot.

Buorre la jus dån garva alkoholav juhkat. Jus dån jugá dan diehti gå buoragit sidá viessot de hässo máhttá nievrebut sjaddat. Válldá aj guhkep ájgev åvddål gå vat buoragit vieso.

Gulldala sunji gut nievrret viessu ja gähttjala suv viehkev åhtsåt. Giehto sunji dálkudimev birra ja tjuovo suv skihpadåhpåj jus la dárbbo. Ale vuollána jus sån ij sidá viehkev. Gatjáda ájn akti.

Máhtá iesj dárbahit viehkev vaj nagá doarjjot soabmásav gut nievrret viessu ja máhta aj dárbahit ságastit duv vidjura birra soabmásijn.