IETJASSUJTTO MÁNÁ

Snuohpa mánájn – majt máhttá iesj dahkat?

Förkylning hos barn - vad kan man göra själv? - lulesamiska

Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli

Máná gudi li snuobav oadtjum li álu dellasa, vájbbasa, vehik håjen ja smággiji vuostasj biejvijt. Álu li siján njunnje buodosam jali gålgge snuohpa ja máhtti smággit ja tjåddågijs jali bielljenávlak. Siján máhtti aj vehikgåsås ja muhttijn feber.

Álgon la snuohpa álu sjerrat ja sjádnjat ja muhtem biejvij duogen suohku, ja viskut jali ruonut.

Le snuoba vuostasj biejvijn gå mánná nievremusát vädjá. Avta jali guovte vahko duogen snuohpa álu ietjastis gáhtu. Oarre dábálasj snuohpaj la virus, ja virusij ij gávnnu dálkkasa ma viehkedi vaj mánná ruvábut väddjá.

Máná gudi báhkan buolli ja li dellasaäljodime﷽﷽lasj snuohpaj lsuogotjit lulun hejman årrot

Mánájn gudi báhkan buolli jali li vájvbbasa ja dellasa lulun hejman årrot ja vuojŋadit. Ållo máná dárbahi aj hejman årrot vuostasj biejvev gå i e des báhkan buole, e ge febervuolediddje dálkkasijt das bårå. Dárbahi väddját vaj ällji åvddåskåvlåjn jali skåvlåjn.

Dárbbo l vuojŋadit

Dibddet mánáv vuojŋadit la buorre, vájku ij dárbaha sengan vällahit. Mánná iesj dåbddå man ednagav náhká juolgij nanna årrot.

Máhttá dåbddut giehpep vuojŋŋat ja oadet muhtem duodde oajvevuolij. Åvdemusát vuorrasap mánájda gudi vuojŋadi. Smávmánájt máhttá guodde valugin, babysitterin jali asken adnet biejven.

Härsskobiebbmo ja duodde jugos

Ållo mánán li nievrep bårråmhállo gå iemeláhkáj. Máhttá mánnáj vaddet dakkirijt majt hálijt, buojkulvissan jubtsav, yoghurtav jali galmágav. Jus mánná báhkan buollá de l buorre duodde juhkusav vaddet.

Sálltelåssjkusav jali njunnjespraddjav buododum njunnjáj

Jus máná njunnje l buododum de máhttá goajkkot jali spraddjijt sálttelåssjkusav njunnjáj, mij snuobav njárbbi. Oadtju aj ierit snuobas bátsidisájt árjjogis vuogijn. Sálltelåssjkos gávnnu dálkasboargálin oasstet. Máhttá aj iesj låssjkusav dahkat gå låsjkot millilijtarav – ruddamihtav – sáltes desilijttarijn tjátjes. Goajkodittjat sálltelåssjkusav máná njunnjáj máhttá bomulloduhpov adnet.

Gássjelap njunnjebuodosimen máhttá mánnáj giehpediddje njunnjegoajkádisájt vaddet jali njunnjespraddjav mij unnet båhtånimev njunjen. Dá dálkkasa gávnnuji oasstet dálkastjáladak ja e galga ienep gå lågev biejve aktelattjat aneduvvat. Njunnjespradja ja njunnjegoajkádisá li hiebadum umasslágásj álldarij milta, mij diededuvvá skurpon.

Dálkastjáladak báhkkavuolediddje dálkkasa

Báhkav vuorjját dárbaj báhkkavuolediddje dálkkasij dálkudit. Ienemus máná gudi báhkan buolli muhtem biejvijt váni merkaj juoga l vádálasj. Valla máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná tjielggasit nievret vädjá báhkan buollemis, buojkulvissan sujna l bávtjas rubmahin, smággi, nievrebut bårrå ja juhká, nievret oadá jali gássjel la oaddát iehkedis.

Ij galga dálkudit mánájt gudi li nuorabu gå guhtta máno gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldet.

Báhkan buollemij gávnnu mánájda gudi li vuorrasappo gå gålmå máno dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Guhtta máno rájes máná máhtti oadtjot Iprenav jali Ibumetinav, ma li dálkastjáladak ja sisanedi ibuprofenav. Dálkkasa gávnnuji låssjkusin jali bahtablähttan duolla dálkasnárijn smávva mánájda. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Tjuovo vattugit bagádusájt skuorpon. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Máná vuollelin 18 jage ja gudi báhkan buolli e galga báhkkavuolediddje dálkkasijt bårråt acetylsalisyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl.

Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa

Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa e álu buoreda. Jus mánná la gåssåsis de l ájnas mánná gåsså slijvev ålgus rájnnitjit gurggusav. Gåsåsgiehpediddje dálkkasa dahki gásselap mánnáj slijvev ålgus gåssåt. Ij diehttu jus slijvvegiehpediddje dálkkasa viehkedi. Giehpedittjat gåssåsåv máhttá dan sadjáj gähttjalit vaddet liegga jali galmma juhkusav. Mánájda vuollelin guokta jage ij goassak galga gåsåsdálkkasav vaddet åvddål vuostak la dåktårijn aktavuodav válldám.

Gåktu galggá garvvet soahpom oabllán?

Vaj ij mánná galga iehtjádijt soahpot de la buorre mánájt åhpaditt giehtagávvaj gassnet ja gåssåt ja páhpersagárdagájt adnet. Máhttá gähttjat vaj giedajt bassi moaddi bäjvváj. Gähttjala aj mánáv åhpadit ij njunjev jali tjalmijt duohttat. Le gånnå virusa giehpemusát dähppu ja oablláni. Soahpomoabllom binnu aj jus máná e ståga lahkalakkoj gejna l snuohpa. Dibde mánájt ålggon årrot nåv ednagit gå máhttelis, dálven aj.

Mujttit, máná gudi dubáksuovvaj boadádalli, birrasin álkkebut sjaddi snuohpasa snuobav.

Soajttá dárbaj sujtujn aktavuodav válldet

Buorre l årrot oalle ájttsis gåktu mánná vädjá. Galggá dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagájn aktavuodav válldet jus mánná vuojnnet la vájbas ja ij vieje juhkat. Sämmi l aj jus mánán la gássjel vuojŋŋat jali jus mánán la gåsås mij värrán, sierraláhkáj jus gullu ietjáláhkáj/skällande.

Jus låsjkos gålggå bieljes lulu aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn, vaj mánná åtsåduvvá.

Jus mánán la bielljenávlak, ja ij buorrána, de luluj aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn vaj mánná jánndura sinna åtsådibmá.

Gatjáda rádev

Máhtá aj jánndura birra skihpasujttárijn ságastit ja rádev oadtjot. Skuolka 1177. Gudi vásstedi máhtti aj giehttot makkir varresvuohtaguovdátjij dån la tjáledum.

To the top of the page