IETJASSUJTTO MÁNÁ

Gå máná báhkan buolli – majt iesj máhttá dahkat?

Feber hos barn - vad kan man göra själv? - lulesamiska

Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta

Gå báhkan buollá de rubmaha temperatuvrra l alep gå iemeláhkáj. Ij la vádálasj valla rubmaha suodje infeksjåvnåjda. Máná álkket báhkkasin buolli ja gájk åvdemusát infeksjåvnåjt virusis, nåv gåk snuohpa, gåsås ja tjåddågijs årrot, ma dahki rubmaha temperatuvrra allán. Temperatuvrra máhttá aj allánit jus mánná stoahká sieldes ednagit jali ilá labut. Vuorjját la tjavgga skibádahka gå báhkan buollá.

Máná báhkan buolli jus temperatuvrra idedis jali bielletijma vuojŋadime maŋŋela la 38 grádaj badjel.

Álu vuojnná gå mánná báhkan buollá. Jus juorruladdá de máhttá temperatuvrav mánás válldet, valla ájnnasamos la gähttjat gåktu mánná vädjá. Jus ájggu skihpasujtujn aktavuodav válldet de l buorre jus la temperatuvrav mihttim.

Gájk buoremus lamihttit rubmaha temperatuvrav badán. Gávnnu aj bielljetermomehter, mij la buorre jus rievtesláhkáj dav adná. Dakkir la gássjel adnet sieldes smávva mánájda gå gullotjadádahka l ilá basske.

Dibde mánáv vuojŋadit ja ednagav juhkat

Gå mánná báhkan buollá dárbaj hejman årrot skåvlås jali åvddåskåvlås vuojŋadittjat. Mánná ij dárbaha seŋgan vellahit, valla ij galgailá ståhkat ja labudit. Buoremus la dibddet mánáv mierredit man ednagav vädjá.

Máná gudi báhkan buolli dárbahi ienep låssjkusav gå iemeláhkáj. Jugátjit nuohkásav låssjkusis de l buorre álu gähttjalit juojddá vaddet juhkat. Vatte mánnáj majt hálijt ja iesj sihtá bårråt ja juhkat, buojkulvissan galmágav, kremav jali jubtsav. Jus mánán ij la bårråmhállo de ij dárbaha iemelágásj biebmov bårråt. Ij mejdik dagá jus nievrebut bårrå muhtem biejvijt. Jus mánná vuorjját gådtjå jali l delas ja vájbas de soajttá ilá binnáv juhkam.

Dagá nåv vuohkasit gå máhttelis

Jus mánná adná l vuogas de máhttá suv dibddet oadet asidis láhkanijn jali val sisbiktasij. Valla jus mánná skielbes ja gållu, mij la dábálasj gå báhkka allán, de máhttá gåbttjåsav biedjat ja dahkat mánnaj nåv vuohkasit gå máhttelis.

Dálkastjáladak dálkkasa

Gå báhkan buollá vuorjját dárbaj báhkka vuolediddje dálkkasij dálkudit. Ienemus máná báhkan buolli muhtem biejvijt ja ij la dat vádálasj. Máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná báhkan buollá tjielggasit nievret vädjá, buojkulvissan bávtjas la rubmahin, smággi, bårrå ja juhká nievrebut, oadá nievret jali sujna l vájvve iehkedis oaddát.

Ij galgá dálkkasij dálkudit mánájt nuorabu gudát mános gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldemis.

Mánájda gudi li vuorrasappo gålmåt mános ja báhkan buolli gávnnuji dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Gudá máno rájes máná máhtti dálkkasav oadtjot ma sisanedi ibuprofenav, ma buojkulvissan vuobdeduvvi namájn Ipren jali Ibumetin. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen jali bahtatablättan, ma tsåkkåduvvi máná bahtatjoalláj, duolla dálkasnárijn mánájda. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Tjuovo váttugit bagádusájt skurpon. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Máná gudi älla 18 jage ållim e galga adnet báhkkavuoledididdje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl.

Dárbbo soajttá sujtujn aktavuodav válldet

Gehtjada vuojnná gåktu mánná ietján vädjá ja jus dárbaj varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jali ij. Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjij jus la juoren, sierraláhkáj jus mánán li ietjá vájve sämmibále gå báhkan buollá.

Beras sujtov åhsåt dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán jus mánná báhkan buollá ja muhtem, jali moadda, dájs vájvijs:

  • ij iemeláhkáj vatte aktavuodav
  • vuojnnet la vájbas ja ij nagá juhkat
  • sujna l temperatuvrra alep gå 41 gráda.

Agev aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn jus mánná l

  • nuorap gå gålmmå máno ja báhkan buollá 38 grádaj badjel
  • gålmå ja gudá máno gaskan ja báhkan buollá 39 grádaj badjel.

Luluj agev aktavuodav sujtujn jus báhkka ij la vuollánam nielje jánndura duogen, juska vil máná áldar.

Gatjáda rádev

Máhtá aj jánndura birra skihpasujtárijn ságastit ja rádev oadtjot. Skuolkat 1177 Gudi vásstedi giehttu aj makkir varresvuohtaguovdátjij la tjáledum.

To the top of the page