IETJASSUJTTO MÁNÁ

Gå smávmáná li tjåjvijs – majt iesj máhttá dahkat?

Magsjuka hos små barn - vad kan man göra själv? - lulesamiska

Vájve båhti hähkkat

Gå máná li tjåjvijs de dábálattjat vuoksi ja sjlåhtju. Siján máhttá aj tjoajvvebávtjas feber. Álu infeksjåvnnå virusis dahká vaj tjåjvijs sjaddá. Smávva mánájn miejnniduvvá dan tevstan máná vidá-gudá jahkáj.

Vájve álu álggi muhtem biejvij maŋŋel gå mánná l såhpum ja hähkkat båhti. Álu moattes fuolken jali åvddåskåvlån skihppáji. Álu infeksjåvnnå vássá muhtem biejvijs. Álu häjttá vuoksemis jánndura sinna, valla slåhtjot gis máhttá vahkov.

Máná e gierda låsjkosvánesvuodav

Låssjkusav ja sáltijt massá gå vuoksá ja sjlåhtju Smávva máná li sieldes rasje låsjkosvánesvuohtaj gå ållessjattuga. Jus unna mánásj massá ienep låssjkusav gå majt juhká de hähkkat máhttá nävrrot. Alla feber dahká vaj mánná massá vil ienep låssjkusav. Danen la sieldes ájnas juhkusav vaddet juo infeksjåvnå álgo rájes. Njuorak máná li tjervas rasje låsjkosvánesvuohtaj.

Jus mánná njamáduvvá jali biebmaduvvá ruvsajn

Jus mánná njamáduvvá de galggá joarkket dajna. Luluj njamádit dájvvábut gå iemeláhkáj. Juska mánná joarkká vuokset de joarkket njamádit mánáv. Sämmi l aj mánájda gudi biebmaduvvi ruvsajn. Jus mánná ij sidá njammat de máhttá gähttjalit båhtjet jali pummpit ja bastijn biebbmat. Máhttá njittjev giedajn jali pumpajn båhtjet. Hiebalasj pummpa gávnnu dálkasboargálin oasstet.

Jus mánán li edna slåhtjusa de ij la nuoges mánná njidtjemielkev oadtju, mánná dárbaj de aj låsjkosmålssomav oadtjot,

Låsjkosmålssom

Jus mánná ednagav vuoksá de låsjkosmålssom la buoremus. Låsjkosmålssom mánájda gávnnu dálkasboargálin oasstet. Låssjkusin li sálte de låsjkosbálánssa rubmahin buorreláhkáj buorrán.

Jus mánná ednagit vuoksá de l dárbulasj vaddet bájken guokta teabassti låsjkkusis juohkka vidát minuvta. Jánndurin la dárbulasj ienep låssjkusis gå majt jáhkká, buojkulvissan jagák máhttá ienep gå lijttarav dárbahit.

Muhttijn márjju mánán la hállo ietjá juhkusav juhkat. De máhttá gähttjalit ietjá juhkusav vaddet danen gå ájnnasamos la mánná låssjkusav åvvå juhká. Ij val galga hálmugis juhkusijt vaddet, danen gå ilá edna såhkår máhttá ienep slåhtjusav vaddet. Ale ga vatte lightjuhkusijt danen gå e åbbå sisaneda såhkkårav.

Gå vuoksema li vássám valla slåhtjusa bissu

Alu vuoksema vuostak gáhtu ja slåhtjusa gihtji ájn muhtem biejve. Jus mánán la slåhtjos ja jus mánná njamáduvvá de joarkká njamádit degu åvdebut. Jus mánná ij njamáduvá, de máhttá njidtjemielkkemålssomav vaddet, rijssa- jali májsajubtsav máná álddara gáktuj. Vatte smávva mierijt álgos gähttjat jus mánán bissu biebbmo.

Gå mánná sihtá bårrågoahtet de l buorre vaddet iemelágásj biebmov ja segadit duodde buojdijn. Jus sihtá gähttjalit juojddá mij ganugahttá de máhttá vaddet gárutjubtsav, dagádum gárutdäbttjusis ja tjátjes mánájda gudi li vuorrasappo gå guhtta máno. Mujte val muorjema dahki njárbbis bajkav ja vájvep slåhtjusin ij vaddet ållesgårnnejubtsav. Vuorde biebmoj majn li edna fibera desik mánná l ållu varres.

Jus vuoksema båhti ruoptus

Jus vuoksema vat ruoptus båhti, álge vat låsjkosmålssomijn, valla åro ájttsis jus mánná dellagoahtá jali vájbbagoahtá.

Gåktu máhttá hieredit soahpomav?

Danen gå tjoajvvemájnne l sieldes soahpolis la buorre jus goappátjagá mánná ja gájka fuolken giedajt basádi gålgge sájbujn biebmo åvddåla ja hivsiga maŋŋela ja gájkajn li ietjas sigárdahka jali adni aktiadnemsigárdagáv. Máhttá aj sihkkot hivsigav dájvválakkoj.

Jus mánán li rapsa de l buorre anedum rapsajt biedjat plásstavuossaj åvddål gå dajt ruhkelihttáj håjggåt. Rájnni sujttobievdev ano maŋŋela ja basá giedajt váttugit gå l rapsajt målssum.

Mánná galggá hejman årrot gå vuoksá jali li sjlåtjos. Jus mánná l åvddåskåvlån jali fuolkkebiejvveårruhin de máhttá ruoptus dåhku mannat gå ij la vuoksám jali slåhtusav adnám guovte jánndurin.

Márjju l dárbulasj sujtujn aktavuodav válldet

Galggá sujtov åhtsåt varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán dalága jus mánán li lávdda slåhtjusa ja vuoksema ja vuojnnet la låsjkosvánesvuohta, dat javllá l oalle vájbas ja ij berusta birrasis, gådtjå binnáv jali vuorjját ja ij vieje ståhkat. Sujtov åhtsåt dalága jus mánán ietján gå vuoksema ja sjlåhtjos la alla feber jali sieldes bávtjas tjoaven, jali jus sjlåhtjos la varájn jali slijvijn segadum.

Galggá skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus mánná ij la buorep sjaddam jánndurin, jali jus mánná tjoajvvevige maŋŋela l vieddje valla sujna l njárbbis bajkka årrum ienep gå guokta vahko.

Jus máná gudá máno oadtju tjoajvvemájnijt ja slåhtjusijt de agev gálggá skihpasujttorádevaddemijn jali varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet.

Jus mánná l slåhtjusav oadtjum gå ålggorijkan mannam de galggá varresvuohtaguovdátjijn jali mánádåktårduostudagájn aktavuodav válldet.

To the top of the page