Mo dearvvašvuođadikšu doaibmá Ruoŧas
Så fungerar vården i Sverige - nordsamiskaJos don dahje muhtin du bearrašis dárbbaša dearvvašvuohtafuolahusa, sáhtát dábálaččat oažžut veahki hälsocentral. Sáhtát álo riŋget 1177 nummirii telefovnna bokte jus it leat sihkar gos galggat ohcat dearvvašvuođaveahki. Sáhtát ságastit ruoŧagiela dahje eŋgelasgiela. Buohccidivššárat geat vástidit sáhttet maid addit dutnje rávvagiid maid sáhtát ieš dahkat vai dovddat iežat buorebut.
Dearvvašvuođasuodjalus Ruoŧas stivrejuvvo sierra guovlluin riikkas maid gohčodit regiovnnain. Vállje guovllu bajimusas siiddus vai gávnnat mii lea gustovaš doppe gos don leat.
Dán teavsttas leat liŋkkat 1177.se:ii gos sáhtát ohcat klinihkaid.
Loga eanet 1177 birra den här texten / dán teavsttas. (Siidu ruoŧagillii.)
Sáhtát maid ságastallat buohccedivššáriin 1177 direkt Västerbotten bálvalusa bokte. Dasa fertet máhttit áddet ruoŧagiela, dus lea ruoŧa persovdnanummir ja e-ID. Sáhtát váldit oktavuođa 1177 direkt Västerbotten áppa bokte Hälsa och vård i Västerbotten.
Dearvvašvuođaguovddáš lea lahka doppe gos orut
Dearvvašvuođaguovddáš lea klinihkka mii dávjá lea lahka du orrunbáikki.
Dearvvašvuođaguovddážis leat doaktárat, buohccedivššárat ja eará dearvvašvuođabargit. Sii sáhttet veahkehit jus don dahje muhtin du bearrašis lea buohcci dahje šlundivuohta.
Dearvvašvuođaguovddáš lea rabas árgabeivviid
Dearvvašvuođaguovddáš lea álo rabas beaivvi áigge maŋŋebárggas bearjadahkii. Muhtin dearvvasvuođaguovddážat sáhttet maid leat rabas eará áiggiid.
Dávjá fertet diŋgot áiggi ovdal go boađát.
Dás sáhtát ohcat hälsocentral / dearvvašvuođaguovddáža du lahkosis. (Siidu ruoŧagillii.)
Dearvvašvuođaguovddáža válljen Västerbottenis
Don válljet ieš guđe dearvvašvuođaguovddážini háliidat váldit oktavuođa go dárbbašat divššu.
Sáhtát lohkat eanet mo dan dahkat Dearvvašvuođaguovddáža välljen Västerbottenis siiddus. Sáhtát maid bivdit beasst gávnnadit seamma doaktáriin juohke háve go manat dearvvašvuođaguovddážis. Dát gohčoduvvo, fast läkarkontakt.
Heahteveahkit eahkediid ja vahkkoloahpaid
Jus dárbbahat ohcat divššu go dearvvasvuođaguovddáš lea gitta, de sáhttet leat akuhttaklinihkat. Dat leat rabas eahkediid ja vahkkoloahpaid.
Dás sáhtát ohcat jouröppna mottagningar/rabas akuhttaklinihkaid. (Siidu ruoŧagillii.)
Riŋges 1177 ovdal galledeami
Jus buohccát eahkedis dahje vahkkoloahpas, de riŋges 1177 vai oaččut ráđi buohccedivššáris.
Dasto oaččut veahki iežat dávdamearkkaid árvvoštallamis ja buohccedivššár sáhttá muitalit dutnje gosa galggat mannat heahtteveahki oažžumis jus lea dárbu.
Heahtevuostáiváldin go leat bahuin buohcci
Oza dikšuma heahtevuostáiváldimis, heahteossodagas, jus leat bahuid roasmmehuvvan dahje šattat hui duođalaččat buohccin. Dat leat rabas 24 diimmu beaivvis. Ii leat dárbu várret áiggi ovddalgihtii.
Heahtevuostáiváldimis eanemusat buohcci olmmoš oažžu divššu vuosttažettiin. Dát mearkkaša ahte don guhte it leat duođalaččat buohccit soaittát šaddat vuordit veahki oažžumis.
Dáppe leat heahtevuostáiváldimat
Buot buohcceviesuin Västerbottenis leat akutmottagningar.
SOS-alárbma - 112
Galggat riŋget telefuvdnanummirii 112 jus lea hui hoahppu dahje jus du heagga dahje muhtin eará olbmo heagga lea áitojuvvon.
Son guhte vástida máhttá ruoŧagiela dahje eŋgelasgiela, muhto sáhttá oažžut veahki dulkkas jus lea dárbu. Ambulánsa sáddejuvvo jus don dahje buohcci dárbbaša jođánit beassat heahtevuostáiváldima lusa.
Vuostáiváldimat mánáide
Gávdnojit erenoamáš vuostáiváldimat buot mánáide gitta guđa jahkái. Dat gohčoduvvo barnhälsocentral. Mánás sáhttá boahtit dohko jeavddalaččat. Doppe mánná oažžu boahkuhemiid. Dás sáhtát ohcat mánáid barnhälsocentraler/dearvvašvuođaguovddážiid. (Siidu ruoŧagillii.)
Muhtin sajiin leat sierra buhcciidruovttut ja akuhttalanjat mánáide.
Vuostáiváldimat nuoraide
Nuoraidklinihkka, ungdomsmottagningen, lea sidjiide geat leat gaskal 13 ja 25 jagi. Doppe oaččut veahki ovdamearkka dihte eastadandálkasiin, áhpehisvuođaiskosiin, seksuálalaš njoammudávddain dahje ságastallamiin ja rávvagiin.
Loga eanet siiddus youmo.se. Dáppe gávnnat ungdomsmottagningar/nuoraidklinihkaid. (Siidu ruoŧagillii.)
Nissonolbmuid vuostáiváldimat
Leat erenoamáš vuostáiváldimat nissonolbmuid váras. Dat gohčoduvvojit sealgeadniklinihkkan, barnmorskemottagning, eadnedearvvašvuođaguovddážin, mödrahälsocentral, dahje nissondearvvašvuođadikšun, nissondearvvašvuođadikšun, kvinnohälsovård. Doppe oaččut veahki ovdamearkka dihte rávvemiin, eastadandálkasiin, ja iešguđetlágan dávddaid iskkademiin. Sáhtát maid boahtit iskkadeapmái jus leat áhpeheapme.
Go galggat riegádahttit, de boađát riegádahttinossodahkii, förlossningsavdelning. Dat leat rabas 24 diimmu beaivvis.
Dás sáhtát ohcat barnmorskemottagningar/sealgeeadniklinihkaid. (ruoŧagielat siidu.)
Eará klinihkat
Muhtumin sáhtát dárbbašit divššu eará klinihkas. Dát sáhttá leat ovdamearkka dihte lihkeklinihkka, psykiátralaš klinihkka dahje čalbmeklinihkka.
Dalle sáhttá dárbbašit nu gohčoduvvon remissa. Remissas leat dieđut ahte dárbbašat iskkadeami dahje dikšuma. Son geainna gávnnadat dearvvašvuođaguovddážis sáhttá sáddet remissa.
Don soaittát fertet vuordit ovdal go oaččut áiggi beassat dákkár klinihkii.
Muhtin klinihkat fállet videoságastallamiid
Muhtin guovlluin sáhttá videoságastallat doaktáriin dahje eará dearvvašvuođabargiin ovdamearkka dihte mátketelefuvnna bokte.
Vuostáiváldimat bátnendikšui
Bátnedikšu lea dávjá divraseabbo go eará dikšun. Jeara ovdal go galledat man olu galledeapmi máksá. Mánát ja nuorat ožžot bátnedikšuma dábálaččat nuvttá.
Loga eanet mo tandvården fungerar i Sverige/bátnedikšu doaibmá Ruoŧas. (ruoŧagielat siidu.)
Dáppe gávnnat tandvård/bátnedivššu.(ruoŧagillii siidu.)
Man ollu dikšun máksá?
Máksu iešguđet divššus rievdá miehtá Ruoŧa. Ovdamearkka dihte máksá eanet ohcat divššu heahteguovddážis go buohtastahttá dearvvašvuođaguovddážiin.
Dat máksá maid iešguđet ollu dan mielde man boaris don leat ja orutgo Ruoŧas vai boađát go eará riikkas.
Mánáide ja nuoraide dávjá ii dárbbaš máksit.
Bivdde dulkka vai oaččut veahki du gillii
Dus sáhttá leat riekti oažžut dulkka jus it máhte ruoŧagiela. Dulkkas lea jávehisvuođageasku. Don it mávsse maidege dulkaveahki ovddas. Váldde oktavuođa dearvvašvuođadivššáriin ovdal go boađát vai oaččut veahki iežat gillii.
Dus lea riekti dovdat iežat dorvvolažžan dearvvašvuođadivššus
Buot bargiinleat jávehisvuođageasku. Dat mearkkaša ahte bargiin ii leat lohpi muitalit du birra divššu olggobealde. Sihkkarvuohta guoská buot bargiide geaiguin deaivvadat dearvvašvuođadivššus, maiddái dulkkaide ja apotehkabargiide.
Go ohcat divššu, de fertet muitalit iežat nama ja gii don leat. Jus dus leat dokumeanttat mat čájehit du identitehta, de lea buorre jus válddát daid mielde.
På youmo.se finns information om tystnadsplikt och sekretess till dig som är ung. Youmo.se -siidduin gávnnat dieđuid jávehisvuođageasku birra ja sekreteassa birra dutnje guhte leat nuorra. (Siidu ruoŧagillii.)