Se upp för bedrägeriförsök

Region Östergötland skulle aldrig be dig att logga in med bank-id under ett samtal om vaccination mot covid-19. Den här typen av samtal är alltid försök till bedrägeri. Läs mer om vad du kan tänka på om någon ringer angående vaccination.

COVID-19

Vaksineren covid-19 vuostá

Vaccination mot covid-19 - nordsamiska

Covid-19 lea njoammudávda. Vaksineren lea beaktileamos vuohki garvit duođalaš skihpama dahje jápmit dávddas. Vaksineren sáhttá maid veahkehit unnidit covid-19 leavvama servodagas. Danin lea dehálaš ahte nu ollu olbmot go vejolaš válljejit boahkuhit iežat.

Person som får vaccin i armen. Fotografi.
Don oaččut boahkuheami gihtii.

Du regiovnnas lea ovddasvástádus vaksineremis. Dárkkis ahte leat válljen rivttes regiovnna bajimusas siiddus nu oaččut rivttes dieđuid.

Don it dárbbaš ieš máksit covid-19 vaksineremis.

Don ieš mearridat jus galggat váldit váksiinna.

Du kan läsa texten på svenska här.

Goas sáhtán boahkuheami váldit?

Álbmotdearvvašvuođaeiseváldi lea ávžžuhan makkár ortnega mielde olbmot fállojuvvojit vaksinerema. Álggus boahkohuvvojit ovdamearkka dihte olbmot geat orrut sierra orohagain, persovnnat geat leat badjel 65 jagi ja olbmot geat barget divššus.

Visot olbmot geat leat 18 jagi ja boarrásit bohtet fállojuvvot vaksinerema.

Don ávžžuhuvvot váldit váksiinna váikko dus lea leamaš covid-19.

Geaid eat ávžžut vaksinerema váldit?

Mii eat ávžžut mánáid ja nuoraid geat leat 17 jagi dahje nuorabut vaksiinna váldit. Don guhte leat áhpeheapme it ávžžuhuvvo vaksinerema váldit.

Ságas doaktáriin jus jurddašat got don dahje du mánná galgá dahkat.

Ságas doaktáriin jus don ovdal leat ožžon allergiijalaš reakšuvnna masa dárbbahedje divššu seammá beaivvi, vaksineremis, dálkasis dahje juoidá mat ledjet borran.

Ná boahkuheapmi čađahuvvo

Don oaččut boahkuheami gihtii. Don dárbbahat guokte boahkuheami. Don oaččut daid guokte sierra áiggiin.

Dus lea muhtin suodji vuosttaš boahkuheami maŋŋil. Dus lea buorre suodji covid-19 vuostá ovtta gitta guokte vahku maŋŋil nuppi boahkuheami.

Dus lea riekti oažžut dieđuid dikšobargiin go válddát boahku. Jeara jus leat juoidá man birra jurddašat. 

Sáhtán go boahkuheami váldit jus lean skibas?

Don it galgga váldit buohkuheami jus dus lea feber dahje covid-19 symtomat.

Got veaján maŋŋil?

Don sáhtát oažžut bákčasat gieđas, oaivebákčasa ja váibat vuosttaš jándora boahkuheami maŋŋil. Don sáhtát maid galbmot, oažžut febera dahje bákčasa lađđasiin ja dehkiin. 

Lávejit leahkit álkes váttut ja jávket moatti beaivvis.

Dikšobargit galget dieđihit boahkuheami liigeváikkuhusaid

Dikšobargit dieđihit eiseváldái Dálkkasdoaimmahahkii jus lea várohus ahte boahkuheapmi lea addán liigeváikkuhusaid. (ruoŧagillii)

Don sáhtát maid ieš dieđihit jus dus lea várohus ahte boahkuheapmi lea addán liigeváikkuhusaid. (ruoŧagillii)

Lea go boahkuheapmi sihkkar?

Boahkuheapmi covid-19 vuostá lea dárkkistuvvon seammá dárkilis vuogi mielde go iežá boahkut. Ollu olbmot leat ožžon boahkuheami ja dutkit leat dutkan váikkuhusaid.

Dutkit máŋggaid riikkain leat ovttasbargan ovddidit boahkuid. Máŋga riika ja fitnodagat miehtá máilmmi leat bidjan ollu ruđa dása. Danin lea mannan jođánit ovddidit boahkuid.

Siiddus Ná boahkuheapmi doaibma sáhtát lohkat ja oaidnit filmma boahkuheami birra (ruoŧagillii).

Joatkke čuovvut rávvagiid vai covid-19 leavvan unno

Don galggat čuovvut eiseválddiid rávvagiid váikko leat ožžon boahkuheami.

Váldá ovtta gitta guokte vahku ovdal go nubbi boahkku vaksineremiin addá buori suoji. Leat unna várra oažžut dávdda váikko leat boahkuheami váldán. 

Lea maid unna várra juohkit virusa váikko don it leat skibas, ovdamearkka dihte jus don leat ožžon dan du gieđaide.

Ii leat dovddus man guhká boahkuheapmi suddje.

To the top of the page