Vaksineren covid-19 vuostá
Vaccination mot covid-19 - nordsamiskaCovid-19 lea njoammudávda. Vaksineren lea beaktileamos vuohki garvit duođalaš skihpama dahje jápmit dávddas. Vaksineren sáhttá maid veahkehit unnidit covid-19 leavvama servodagas. Danin lea dehálaš ahte nu ollu olbmot go vejolaš válljejit boahkuhit iežat.

Du regiovnnas lea ovddasvástádus vaksineremis. Dárkkis ahte leat válljen rivttes regiovnna bajimusas siiddus nu oaččut rivttes dieđuid.
Don it dárbbaš ieš máksit covid-19 vaksineremis.
Don ieš mearridat jus galggat váldit váksiinna.
Goas sáhtán boahkuheami váldit?
Álbmotdearvvašvuođaeiseváldi lea ávžžuhan makkár ortnega mielde olbmot fállojuvvojit vaksinerema. Álggus boahkohuvvojit ovdamearkka dihte olbmot geat orrut sierra orohagain, persovnnat geat leat badjel 65 jagi ja olbmot geat barget divššus.
Visot olbmot geat leat 18 jagi ja boarrásit bohtet fállojuvvot vaksinerema.
Don ávžžuhuvvot váldit váksiinna váikko dus lea leamaš covid-19.
Boahkut covid-19 vuostá Dalarnis
Boahkut covid-19 vuostá leat álggahuvvon Dalarnis. Dás sáhtát lohkat goas sierralágán joavkkut ožžot boahkut Dalarnis. Áigemearri lea eahpesihkkar ja sáhttá rievdat. Dat lea earet iežá sorjavaš das man ollu doasaid boahkuid Region Dalarna oažžu ja goas boahkut bohtet.
Jus dus leat jearaldagat covid-19 boahkuheami geažil, sáhtát riŋget našuvnnalaš diehtonummarii 113 13, dahje váldde oktavuođa iežat dikšunguovddážiin.
Sis geas lea stuorimus dárbu suojis ožžot boahkut vuosttamus. Álbmotdearvvašvuođaeiseváldi vuoruha makkár ortnegis olbmot fállojit boahkut. Dat gohčoduvvo boahkkun dahkku sierralágán áigodagain. Vuosttažettiin fállojuvvojit čuovvovaš olbmot boahkut, dat gohčoduvvo fas 1:
FAS 1, boahkuheapmi ođđajagimánus njukčamánnui
Don gii orut erenoamáš boarrásiid orohagas (SÄBO)
Orrut erenomáš orohagain boarrásiidda Dalarnis leat boahkuhuvvon. Boahkuheapmi ođđa orruide erenomáš orohagain lea jotkkolaš. Ii sáhte diŋgot áiggi alccesis dahje lahka olbmui.
Dus geas lea ruovttubuohccedikšun vai ruovttuveahkki (maid lárbma)
Dus geas lea ruovttubuohccedikšun dahje ruovttuveahkki (maid lárbma) bearráigeahččovehkiin soames gielddain Dalarnis. Dikšunguovddáš gosa leat čállon váldá oktavuođa duinna reivve dahje telefovnna bokte. Don diŋgot áiggi dutnje ja maid iežá vejolaš rávesolbmui geainna orut ovttas.
Rávesolmmoš gii orru ovttas soapmásiin geas lea ruovttuveahkki dahje ruovttu- buohccedikšun maid fállojuvvo boahkut, vaikko sus ii leat ruovttuveahkki dahje ruovttubuohccedikšun. Jurdda lea suddjet dan hearkkes olbmo eanebut go addá boahkuid rávesolbmuide geat orrut seammá dálus.
Dus geas lea ruovttubuohccedikšun fállot boahkuhuvvot ruovttus. Dikšunguovddáš gos leat čálihuvvon váldá duinna oktavuođa reivve dahje telefovnna bokte ja fállá dutnje boahkuheami.
Fas 2, boahkuheapmi guovvamánus njukčamánnui
Don gii leat 65 jagi dahje boarráseappot
Visot olbmot geat leat 75 jagi dahje boarráseappot ožžot gohččuma áiggiin boahkuheapmái reivves dahje telefovnnas. Sii geat leat boarráseamos ožžot dieđuid ovddimusat.
Don gii leat 65 - 74 jahkásaš oaččut dieđuid ruoktut boastta bokte goas ieš sáhtát diŋgot áiggi boahkuheapmái go rabat 1177.se.
Diŋgojupmi rahpasa agi mielde: ovddimusat 75 - 79 jahkásaččat, maŋŋil 70 - 74 jahkásaččat ja loahpalaččat 65 - 69 jahkásaččat. Boahkkun lea dikšunguovddážis.
Ná dagat: Raba 1177.se. Oza iežat dikšunguovddáža ja vállje ”Boka tid för vaccination mot covid-19”. Diŋgonvuogádat lea ruoŧagillii. Jos dárbbahat veahki, de sáhtát sihtat rátná veahkkin. Don dárbbahat ruoŧŧelaš persovdnanummara ja e-legitimašuvdna.
Dárbbahat go veahki diŋgot áiggi?
Riŋge Region Dalarna telefovdnaveahkkái 010-249 92 88. Telefovdnaveahkki lea rabas árgabeivviid 08:00 - 16:00 ja sii sáhttet vástidit ruoŧagillii ja eaŋgalašgillii. Jos dárbbaha veahki ipmirdit, de sáhtát sihtat rátná gii ruoŧasta veahkehit. Don sáhtát maid oažžut dulkonveahki.
Sii sáhttet veahkehit du diŋgot áiggi boahkoheapmái vaikko dus ii leat ruoŧŧelaš persovdnanummar dahje e-legitimašuvdna.
Go diŋgot áiggi, oaččut moadde jearaldaga du oppalaš dearvvašvuođa birra, dat gohčoduvvo dearvvasvuođajulggaštus. Jearaldagat leat diehtin dihte jos dus leat allergiijat, vai jos dus leat ovdal leamaš reakšuvnnat boahkuid vuostá.
Váldde vuhtii vuoruhanortnega ja diŋgo beare áiggi jus dat lea du vuorru. Dikšunguovddážis lea riekti sihkkut du áiggi jos leat diŋgon áiggi vaikko it gullo soames jovkui geain vuorru lea áigegovdalaččas.
1177 telefovnnas eai sáhte veahkehit diŋgot áiggi.
Dus geas lea sierra medisiinnalaš dilálašvuohta dahje orut soapmásiin geas lea
Don gii leat dákteađa- dahje orgánatransplantašuvnna čađahan, dahje orut soapmásiin gii lea dan čađahan.
Don gii leat čađahan dialiissadikšuma, dahje orut soapmásiin gii lea dan čađahan.
Dutnje boahtá fáladus boahkuheapmái du dikšunguovddážis dahje du sierravuostáváldimis.
Rávesolbmot geain lea veahkki LSS bokte ja persovnnalaš bálvalus
Don gii oaččut veahki LSS bokte, láhka duvdda- ja bálvaleami birra muhtin doaibmahehttejuvvon olbmuide. Dat lea maiddai rávesolbmuide geain lea mearrádus duvddabuhtadusas sosiálabálvaluslágas. Olbmot geat gullojit dán jovkui ožžot gohččuma boahkuheapmái reivve dahje telefovnna bokte.
Bargit dearvvašvuođa- ja buohccedikšumis
Bargit dearvvašvuođa- ja buohccedikšumis geat barget lahka pasieanttaid ja fuollavuostáváldi geain lea eanet várra duođalaččat skihppát covid-19 dávdii. Don oaččut boahkuheami fálaldaga iežat bargoaddis.
Fas 3, boahkuheapmi cuoŋománus miessemánnui
Don gii leat 60-64 jahkásaš
Eanet diehtu ihtá dan birra got fállojuvvot boahkuheami. Dál it sáhte diŋgot dahje biddjot vuordinlistui.
Dus geas váttisvuođat čuovvut rávvagiid unnidit covid-19 dávdda viiddideami
Dat lea ovdamearkka dihte dutnje geas lea demeansavihki. Eanet diehtu boahtá gokte don oaččut fálaldaga boahkuheapmái.
Don gii leat 18-59 jahkásaš ja geas lea stuorit várra duođalaččat skihppát
Dat lea dutnje geas lea dávda vai dilli mii dahká ahte dus lea várra šaddat vearrábut skibas covid-19.is, nugo bissovaš váibmo- ja varrasuotnadávda, diabetes dahje Downs syndroma. Eanet diehtu boahtá got don oaččut fálaldaga boahkuheapmái.
Fas 4 boahkuheapmi miessemánus geassemánnui
Álbmot, rávesolbmot boarrásetgo 18 jagi
Álbmot, don gii leat 18 jahkásaš dahje boarráseappot muhto it gullo soames dain ovdalis namuhuvvon joavkkuide. It sáhte dál diŋgot dahje biddjot vuordinlistui. Sáhtát ieš diŋgot áiggi boahkuheapmái ieš 1177.se dalle go lea áigi. Dáppe 1177.se sáhtát lohkat goas rahppo máŧolašvuohta diŋgot áiggi.
Gos sáhtán boahkkut Dalarnis?
Boahkuheamit vuoruhuvvon joavkkuide fas 1-3 bohtet leat dikšunguovddážiin, buohcceviesuin, gielddain ja boarrásiidorohagain. Álbmoga boahkuheapmi fas 4 leat sihke dikšunguovddážiin ja iežá vuostáváldin báikkiin muhto maid iežá stuorit huksemiin.
Geaid eat ávžžut vaksinerema váldit?
Mii eat ávžžut mánáid ja nuoraid geat leat 17 jagi dahje nuorabut vaksiinna váldit. Don guhte leat áhpeheapme it ávžžuhuvvo vaksinerema váldit.
Ságas doaktáriin jus jurddašat got don dahje du mánná galgá dahkat.
Ságas doaktáriin jus don ovdal leat ožžon allergiijalaš reakšuvnna masa dárbbahedje divššu seammá beaivvi, vaksineremis, dálkasis dahje juoidá mat ledjet borran.
Ná boahkuheapmi čađahuvvo
Don oaččut boahkuheami gihtii. Don dárbbahat guokte boahkuheami. Don oaččut daid guokte sierra áiggiin.
Dus lea muhtin suodji vuosttaš boahkuheami maŋŋil. Dus lea buorre suodji covid-19 vuostá ovtta gitta guokte vahku maŋŋil nuppi boahkuheami.
Dus lea riekti oažžut dieđuid dikšobargiin go válddát boahku. Jeara jus leat juoidá man birra jurddašat.
Sáhtán go boahkuheami váldit jus lean skibas?
Don it galgga váldit buohkuheami jus dus lea feber dahje covid-19 symtomat.
Got veaján maŋŋil?
Don sáhtát oažžut bákčasat gieđas, oaivebákčasa ja váibat vuosttaš jándora boahkuheami maŋŋil. Don sáhtát maid galbmot, oažžut febera dahje bákčasa lađđasiin ja dehkiin.
Lávejit leahkit álkes váttut ja jávket moatti beaivvis.
Dikšobargit galget dieđihit boahkuheami liigeváikkuhusaid
Dikšobargit dieđihit eiseváldái Dálkkasdoaimmahahkii jus lea várohus ahte boahkuheapmi lea addán liigeváikkuhusaid. (ruoŧagillii)
Don sáhtát maid ieš dieđihit jus dus lea várohus ahte boahkuheapmi lea addán liigeváikkuhusaid. (ruoŧagillii)
Lea go boahkuheapmi sihkkar?
Boahkuheapmi covid-19 vuostá lea dárkkistuvvon seammá dárkilis vuogi mielde go iežá boahkut. Ollu olbmot leat ožžon boahkuheami ja dutkit leat dutkan váikkuhusaid.
Dutkit máŋggaid riikkain leat ovttasbargan ovddidit boahkuid. Máŋga riika ja fitnodagat miehtá máilmmi leat bidjan ollu ruđa dása. Danin lea mannan jođánit ovddidit boahkuid.
Siiddus Ná boahkuheapmi doaibma sáhtát lohkat ja oaidnit filmma boahkuheami birra (ruoŧagillii).
Joatkke čuovvut rávvagiid vai covid-19 leavvan unno
Don galggat čuovvut eiseválddiid rávvagiid váikko leat ožžon boahkuheami.
Váldá ovtta gitta guokte vahku ovdal go nubbi boahkku vaksineremiin addá buori suoji. Leat unna várra oažžut dávdda váikko leat boahkuheami váldán.
Lea maid unna várra juohkit virusa váikko don it leat skibas, ovdamearkka dihte jus don leat ožžon dan du gieđaide.
Ii leat dovddus man guhká boahkuheapmi suddje.